ITSPEA E-kursus

Wikipedia on kõigile tuntud informatsiooni allikas. Eriti kooli ajal kui oli vaja midagi otsida, siis oli enamasti abiks ikka wikipedia. Praegu mõtlema hakates, leiab informatsiooni igalt poolt (mis on ka enamasti wikipeedia allikateks) aga wiki puhul on see hea, et kõik informatsioon on ühte kohta kokku kogutud. See hoiab aega kokku ja sealt oskab alati otsida.  Selle pärast võibki välja tuua, et tava koolides on wikipeedial suur mõju, sest õpilased ei pea palju aega kulutama, et midagi otsida ja ka enamasti ei viitsi õpetajad väga mingile tööle nii suurt rõhku panna, et infot paljudelt erinevatelt lehtedelt kokku peaks otsima. Wikipeedia annab kiiresti vastuseid. Kui inimesed hakkavad midagi otsima siis wikipeedia annab enamsti väga kiiresti vastuse. Näiteks kui vana on keegi näitleja/laulja, mis aastal tuli välja mingi film/laul/album, millal ehitati maja/laev/auto jne. Wikipeedia hõlmab endas väga palju erinevaid teemasid. Samuti on hea  enne kuhugile reisile minemist wikipeedias r

1. Adobe Photoshop    Vennad John ja Thomas Knoll arendasid Photoshopi 1987. aastal, ning hakkasid seda tutvustama mitmele Silicon Valley firmale, ning 1988 sai Barneyscan litsentsi Photoshop 0.87 - le, mida levitati 200 eksemplari. 1988 septembris tutvustati Photoshopi Adobe'i inimesetele, ning 1989. aastaks töötati välja litsentsileping Adobe'iga, mille alusel said nad Photoshopi levitada ja reklaamida. Photoshopi arendati 10 kuud enne, kui anti välja Photoshop 1.0 1990. aastal. Esimesed versioonid olid ainult Mac (Macintosh) arvutitele. 1993. aastal tuli välja Photoshop 2.5, mida sai ka lõpuks kasutada Windows, Solaris ja IRIX platvormidel. Aastaks 1994 oli juba Photoshop tööstuses nii sügavalt sees, et seda kasutati paljudes erinevates valdkondades: kirjastus, film, reklaam ja turundus jne. 2020. aasta seisuga on Photoshopil välja tulnud 21 versiooni, millest viimane versioon Photoshop 2020 tuli välja 4. november 2019. Alates algusest lisatakse iga versiooni juurde uusi ja

1. Apple Newton Apple andis välja Newtoni personaalse digitaalse assistendi 1993 aastal. See oli Apple üks esimesi pihuarvuteid, millel oli puutetundlik ekraan ja käsitsikirjatuvastus  tarkvara. See oli tehnoloogia, mis tuli välja enneaegselt, mis ei pakkunud piisavalt kvaliteeti ja tulemusi, mida Apple ootas. Lisaks sellele, miks leitakse, et Newton läbi kukkus oli, et ta maksis väga palju ($700) , käekirja tuvastamis funktsioon oli nii halb ja oli 8" pikkuselt ja 4.5" laiuselt. Aga Newtoni eksisteerimist ei saa täielikku läbikukkumisena nimetada, sest Newton oli aluseks Apple-i iPad-i tulekule. 2. BlackBerry Esimene BlackBerry anti välja aastal 1999 Kanada firma BlackBerry Limited poolt (varasemalt tuntud kui RIM - Research in Motion Limited). BlackBerry osutus üheks suuremaks ja populaarsemaks firmaks telefonide müügiturul. BlackBerry oli enamus inimeste esimene smartphone , mis suutis ühendada internetiga, edastada  ja saata emaile ja sõnumeid. 2011 aastal müüs BlackBerry