ITSPEA E-kursus

Tänapäeval tuleb ette palju, kus inimesed võtavad teiste inimeste loodud materjale ja kasutavad enda tarbeks. Olen näinud palju olukordi, kus keegi võtab kellegi teise loomingu ja kasutab ja esitab seda enda omana. Aga asi millega nad ei arvesta tänapäeval, on see, et informatsioon ja kõik liigub. See avastatakse varem või hiljem. Asi millest ma kunagi aru ei saa on see, et kui avastatakse, et on tehtud nii siis miks ei tunnistata oma viga ja ei tehta vastavaid muutusi probleemi parandamiseks. Ainult valetatakse ja öeldakse et, ei mina tegin ja nii ja naa. Lõppude lõpuks kui loomingu autor asja käsile võtab, tulevad selle kasutaja/kopeerija jaoks ainult kohtud ja raha sisse nõudmised, teiste inimeste loomingu kasutamise eest ja halb maine. Raamatu "The case for copyright reform" toob teises peatükis välja lahendusi copyright-i jaoks. Esimeses nad küll ei soovi teha muudatusi. Milles seisab, et moraalsed õigused jääks muutmata. Iseenesest saan aru punktist, et need kes teevad ...

Netiquette enamus inimeste puhul ei eksisteeri, niipalju kui mina näinud olen. Võimalik on see, et viisakamad inimesed lihtsalt ei komenteeri interneti avarustes nii palju või ei torka silma selle massilise negatiivsuse keskel, mida internetis näeb. Viha REAALSELT KÕIKJAL. Kõik on valesti, kõike tehakse valesti, see tegi seda, too ütles seda, sellele ei meeldi see ja teine. Inimesed ainult vinguvad ja virisevad ja solvavad. Isegi kui neil teemaga mingit seost ei ole. Neil on vaja lihtsalt midagi öelda. Ja kõike seda tehakse enamasti enda isiklikke kontode alt. Mõned on piisavalt targad, et vari kontod teha aga päris paljudel on ükskõik. Nagu paljud ütlevad - Eestis on sõnavabadus, minul on õigus oma arvamust avaldada. Näiteks : Facebook - Mingi uudis kellegi noore kuulsa kohta (Hot topic minu facebooki seinal uudiste postitusete all -> rannamaja "staarid", Birgitte S. Hunt jne), kõik kommenteerivad millised nad välja näevad, mitte midagi kasulikku ei tee, see ei meeldi ja...

Wikipedia on kõigile tuntud informatsiooni allikas. Eriti kooli ajal kui oli vaja midagi otsida, siis oli enamasti abiks ikka wikipedia. Praegu mõtlema hakates, leiab informatsiooni igalt poolt (mis on ka enamasti wikipeedia allikateks) aga wiki puhul on see hea, et kõik informatsioon on ühte kohta kokku kogutud. See hoiab aega kokku ja sealt oskab alati otsida.  Selle pärast võibki välja tuua, et tava koolides on wikipeedial suur mõju, sest õpilased ei pea palju aega kulutama, et midagi otsida ja ka enamasti ei viitsi õpetajad väga mingile tööle nii suurt rõhku panna, et infot paljudelt erinevatelt lehtedelt kokku peaks otsima. Wikipeedia annab kiiresti vastuseid. Kui inimesed hakkavad midagi otsima siis wikipeedia annab enamsti väga kiiresti vastuse. Näiteks kui vana on keegi näitleja/laulja, mis aastal tuli välja mingi film/laul/album, millal ehitati maja/laev/auto jne. Wikipeedia hõlmab endas väga palju erinevaid teemasid. Samuti on hea  enne kuhugile reisile minemist wiki...

1. Adobe Photoshop    Vennad John ja Thomas Knoll arendasid Photoshopi 1987. aastal, ning hakkasid seda tutvustama mitmele Silicon Valley firmale, ning 1988 sai Barneyscan litsentsi Photoshop 0.87 - le, mida levitati 200 eksemplari. 1988 septembris tutvustati Photoshopi Adobe'i inimesetele, ning 1989. aastaks töötati välja litsentsileping Adobe'iga, mille alusel said nad Photoshopi levitada ja reklaamida. Photoshopi arendati 10 kuud enne, kui anti välja Photoshop 1.0 1990. aastal. Esimesed versioonid olid ainult Mac (Macintosh) arvutitele. 1993. aastal tuli välja Photoshop 2.5, mida sai ka lõpuks kasutada Windows, Solaris ja IRIX platvormidel. Aastaks 1994 oli juba Photoshop tööstuses nii sügavalt sees, et seda kasutati paljudes erinevates valdkondades: kirjastus, film, reklaam ja turundus jne. 2020. aasta seisuga on Photoshopil välja tulnud 21 versiooni, millest viimane versioon Photoshop 2020 tuli välja 4. november 2019. Alates algusest lisatakse iga versiooni juurde uusi ja...

1. Apple Newton Apple andis välja Newtoni personaalse digitaalse assistendi 1993 aastal. See oli Apple üks esimesi pihuarvuteid, millel oli puutetundlik ekraan ja käsitsikirjatuvastus  tarkvara. See oli tehnoloogia, mis tuli välja enneaegselt, mis ei pakkunud piisavalt kvaliteeti ja tulemusi, mida Apple ootas. Lisaks sellele, miks leitakse, et Newton läbi kukkus oli, et ta maksis väga palju ($700) , käekirja tuvastamis funktsioon oli nii halb ja oli 8" pikkuselt ja 4.5" laiuselt. Aga Newtoni eksisteerimist ei saa täielikku läbikukkumisena nimetada, sest Newton oli aluseks Apple-i iPad-i tulekule. 2. BlackBerry Esimene BlackBerry anti välja aastal 1999 Kanada firma BlackBerry Limited poolt (varasemalt tuntud kui RIM - Research in Motion Limited). BlackBerry osutus üheks suuremaks ja populaarsemaks firmaks telefonide müügiturul. BlackBerry oli enamus inimeste esimene smartphone , mis suutis ühendada internetiga, edastada  ja saata emaile ja sõnumeid. 2011 aastal müüs BlackBerry...