Posts

"Kuidas saada häkkeriks" E.S. Raimond arvustus

-
Eric S. Raimond on teinud artikli/dokumendi kus ta räägib, kes on häkker ja milline häkker olema peaks. Mida inimesed, kes tahavad häkkeriks saada, tegema peavad. Õigemini mida ja millega oleks neil kasulik esimesena alustada ja tegeleda. Aru saada kas inimesed üldse sobivad häkkeriks. Millised iseloomu omadusi nad omava peaksid ja millega tegelemine väljaspool arvuteid neile kasuks tuleb.  Eric toob välja oma soovitustes, et kindlasti alustada programmikeeltega millest on lihtne aru saada, nagu Python. Samuti toob ta välja keeled millega kindlasti mitte alustada ja millega üldse mitte tegeleda. Autor toob välja, et häkkeriks ei saa väga saada mingite kursustega ja raamatutega. Need võivad sind kaasa aidata, aga kui ikka ise ei uuri ja ei tegutse, siis ei tule asjast midagi välja. MOTIVATSIOON asi mida Eric enda artiklis välja toob palju. Sul peab olema motivatsiooni tegutseda, uusi asju leida, jagada, õppida, uurida. Loed ja kirjutad, loed ja kirjutad. Häkkerite suhtumine ja teguv...
Post a Comment
Read more

Kaks erinevat tüüpi IT juhti

-
 BILL GATES - juht,treener Bill Gates on väga töökas ja ta valib alati oma töötajad ka sellejärgi, kes sobiks temaga kokku ja oleks samuti väga töökad ja motiveeritud. Ta hoiab alati pilku peal kuidas midagi välja töötatakse ja, et see kindlalt läheks peale tarbiajtele. Tal on tahe õppida ja kõik vajalik endale selgeks teha. Bill Gates on co-founder Microsoftile, mille pärast ma isegi lisaks veel ühe juhi liigi talle - arengumootori juhi tüübi. Kuna Microsoft peab kindlasti ajaga kaasas käima, kuna mida rohkem kaasas käib mingi asi, seda rohkem seda tarbitakse ja seda rohkem see peale läheb. Kuigi Microsofti puhul võib vist välja tuua, et see ongi olnud enamsti üks neist trendsetter- itest. MARK ZUCKERBERG- ülemus,treener Mark Z. on inimene, kes leiab mingi viisi või saab mingi mõtte, siis ta teeb selle ära, ilma et ta kellegiga seda läbi räägiks. Teda iseloomustatakse kui julgustavat ja agresiivset, kartmatut ja selge visiooniga inimest. Tema jaoks on lihtsam nii ja aitab kiiremin...
Post a Comment
Read more

Eesti IT proff

-
 IT proffid peaksid valdama oma eriala süvitsi väga põhjalikult, aga samas peaksid nad laialdaselt muudest asjadest ka teadmisi omama. IT profid on enamasti väga hinnalised kõrgematel kohtadel, niiet näiteks tuleks neile väga kasuks ka tedmised ettevõtluse, inimeste juhtimise ja müügi alal. Professionaalid peaksid suutma anda/tutvustada oma ala väga põhjalikult ja oskuslikult.  Professionaalid ei pea olema kindlasti ülikooli paberitega.  Paber ei anna sulle midagi. Tähtis on, et sa tead ja valdad oma alasid põhjalikult ja saad aru mida teed. See võib olla omandatud täiesti ise või juba kutsekoolis. Tähtis on see, et sa tead mida teed, mitte et lõpetad ülikooli ja isegi ei oska pärast lõpetamist midagi teha. Nii palju on tänapäeval õppimis ja arendamis võimalusi, milleks ei ole vaja kooli või ülikooli, kuigi mõne eriala puhul nii öelda ei saa. Näiteks politseinikud, arstid, advokaadid jne. Eesti seisukohalt või nii üldse mingis riigis on veidi raske öelda kõiki oskuseid võ...
Post a Comment
Read more

Copyright

-
Tänapäeval tuleb ette palju, kus inimesed võtavad teiste inimeste loodud materjale ja kasutavad enda tarbeks. Olen näinud palju olukordi, kus keegi võtab kellegi teise loomingu ja kasutab ja esitab seda enda omana. Aga asi millega nad ei arvesta tänapäeval, on see, et informatsioon ja kõik liigub. See avastatakse varem või hiljem. Asi millest ma kunagi aru ei saa on see, et kui avastatakse, et on tehtud nii siis miks ei tunnistata oma viga ja ei tehta vastavaid muutusi probleemi parandamiseks. Ainult valetatakse ja öeldakse et, ei mina tegin ja nii ja naa. Lõppude lõpuks kui loomingu autor asja käsile võtab, tulevad selle kasutaja/kopeerija jaoks ainult kohtud ja raha sisse nõudmised, teiste inimeste loomingu kasutamise eest ja halb maine. Raamatu "The case for copyright reform" toob teises peatükis välja lahendusi copyright-i jaoks. Esimeses nad küll ei soovi teha muudatusi. Milles seisab, et moraalsed õigused jääks muutmata. Iseenesest saan aru punktist, et need kes teevad ...
Post a Comment
Read more

Netiquette

-
Image
Netiquette enamus inimeste puhul ei eksisteeri, niipalju kui mina näinud olen. Võimalik on see, et viisakamad inimesed lihtsalt ei komenteeri interneti avarustes nii palju või ei torka silma selle massilise negatiivsuse keskel, mida internetis näeb. Viha REAALSELT KÕIKJAL. Kõik on valesti, kõike tehakse valesti, see tegi seda, too ütles seda, sellele ei meeldi see ja teine. Inimesed ainult vinguvad ja virisevad ja solvavad. Isegi kui neil teemaga mingit seost ei ole. Neil on vaja lihtsalt midagi öelda. Ja kõike seda tehakse enamasti enda isiklikke kontode alt. Mõned on piisavalt targad, et vari kontod teha aga päris paljudel on ükskõik. Nagu paljud ütlevad - Eestis on sõnavabadus, minul on õigus oma arvamust avaldada. Näiteks : Facebook - Mingi uudis kellegi noore kuulsa kohta (Hot topic minu facebooki seinal uudiste postitusete all -> rannamaja "staarid", Birgitte S. Hunt jne), kõik kommenteerivad millised nad välja näevad, mitte midagi kasulikku ei tee, see ei meeldi ja...
Post a Comment
Read more

Wiki-wiki

-
Image
Wikipedia on kõigile tuntud informatsiooni allikas. Eriti kooli ajal kui oli vaja midagi otsida, siis oli enamasti abiks ikka wikipedia. Praegu mõtlema hakates, leiab informatsiooni igalt poolt (mis on ka enamasti wikipeedia allikateks) aga wiki puhul on see hea, et kõik informatsioon on ühte kohta kokku kogutud. See hoiab aega kokku ja sealt oskab alati otsida.  Selle pärast võibki välja tuua, et tava koolides on wikipeedial suur mõju, sest õpilased ei pea palju aega kulutama, et midagi otsida ja ka enamasti ei viitsi õpetajad väga mingile tööle nii suurt rõhku panna, et infot paljudelt erinevatelt lehtedelt kokku peaks otsima. Wikipeedia annab kiiresti vastuseid. Kui inimesed hakkavad midagi otsima siis wikipeedia annab enamsti väga kiiresti vastuse. Näiteks kui vana on keegi näitleja/laulja, mis aastal tuli välja mingi film/laul/album, millal ehitati maja/laev/auto jne. Wikipeedia hõlmab endas väga palju erinevaid teemasid. Samuti on hea  enne kuhugile reisile minemist wiki...
Post a Comment
Read more

Photoshop & Phonebook

-
Image
1. Adobe Photoshop    Vennad John ja Thomas Knoll arendasid Photoshopi 1987. aastal, ning hakkasid seda tutvustama mitmele Silicon Valley firmale, ning 1988 sai Barneyscan litsentsi Photoshop 0.87 - le, mida levitati 200 eksemplari. 1988 septembris tutvustati Photoshopi Adobe'i inimesetele, ning 1989. aastaks töötati välja litsentsileping Adobe'iga, mille alusel said nad Photoshopi levitada ja reklaamida. Photoshopi arendati 10 kuud enne, kui anti välja Photoshop 1.0 1990. aastal. Esimesed versioonid olid ainult Mac (Macintosh) arvutitele. 1993. aastal tuli välja Photoshop 2.5, mida sai ka lõpuks kasutada Windows, Solaris ja IRIX platvormidel. Aastaks 1994 oli juba Photoshop tööstuses nii sügavalt sees, et seda kasutati paljudes erinevates valdkondades: kirjastus, film, reklaam ja turundus jne. 2020. aasta seisuga on Photoshopil välja tulnud 21 versiooni, millest viimane versioon Photoshop 2020 tuli välja 4. november 2019. Alates algusest lisatakse iga versiooni juurde uusi ja...
Post a Comment
Read more